Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200) esitab valitsuse 30. aprilli istungile korruptsioonivastase seaduse muudatuseelnõu uue versiooni. Aprilli alguse skandaalne 40 000 euro kahjukünnis on tekstist välja võetud. Asemele on lisatud selgesõnalised erandid arstidele, teadlastele ja advokaatidele.
Eelmine katse kukkus alla 8. aprillil. Õhtu enne kolmandat lugemist Pakosta võttis valitsuse algatatud eelnõu Riigikogust tagasi. Eelnõus oli kavandatud reegel, mille järgi toimingupiirangu rikkumine ei oleks enam kuritegu, kui kahju või saadav kasu jääb alla 40 000 euro. Postimees nimetas tagasivõtmist ootamatuks sammuks. ERR-le ütles minister, et põhjus oli konsensuse kadumine Riigikogu koalitsiooni ja opositsiooni vahel.
Kriitika oli karm. Postimees juhtkiri „Nähtav või nähtamatu näivus” hoiatas, et eurokünnis saadab signaali, justkui saaks korruptsiooni kuriteo raskust mõõta euros. Endine peaminister Andrus Ansip kirjutas Postimehe arvamusveerus, et tal on piinlik niisuguse seaduse olemasolu pärast. Kaitsepolitsei esindaja viitas Riigikogu komisjonis, et kui toimingupiirangu rikkumised muutuksid haldusrikkumiseks, kaotaksid uurijad jälitustegevuse õiguse. See oli sisuline löök, mille pärast koalitsioon kõigutas.
Mis uues versioonis muutus. 21. aprillil Riigikogu põhiseaduskomisjoni avalikul istungil esitletud uus tekst kustutas 40 000 euro künnise. Toimingupiirangu rikkumine jääb endiselt kuriteoks, sõltumata summast. Lisatud on aga eraldi paragrahv, mis loob erandid kolmele kutsealale. Arstid, teadlased ja advokaadid saavad teatud tingimustel teha otsuseid, mis seni oleks kuulunud toimingupiirangu alla. Põhjendus on praktiline. Postimehe varasem materjal on näidanud, et seadus heidutab ülikooli teadlasi oma avastuste põhjal idufirmasid asutamast, kuna sama isiku osalemine teadusprojektis ja ettevõttes võib olla rikkumine.
Ka eelnõu üldine tekst on lihvitud. Selgemalt on kirjeldatud lähedaste isikute mõistet. Ametiisik peab end taandama ka siis, kui otsus puudutab tema enda erahuvi, mitte ainult institutsioonilist suhet. Erandite teavitamise ja avaldamise kord muutub formaalsemaks.
Probleem on muu. Kutseala-erandid lahendavad reaalse takistuse, mis seni piiranud teaduse kommertsialiseerimist. Aga need erandid loovad ka uue auku. Iga nimekiri, mis ütleb „nendele kutsealadele kehtib seadus pehmemalt”, on poliitiline otsus, mitte õiguslik. Miks arstid jah, miks õpetajad ei? Miks advokaadid jah, miks notarid ei? Vastus tuleb lihtsalt huvigruppide tugevusest.
Pakosta enda algatus oli korruptsioonivastase seaduse põhjalik revisjon. Veebruaris 2026 ta käivitas selle pikema protsessi. Aprilli eelnõu pidi olema kiire parandus, mis vähendaks ametnike halduskoormust. Selle asemel sai sellest poolaastane saaga, mille tulemus on seadus, mis on nüüd selgem mõnele kutsealale ja ähmasem kõigile teistele.
Kõige tähtsam küsimus jääb lahti. Kui korruptsioonivastane seadus tegelikult heidutab teadlasi ja arste, siis probleem ei ole konkreetses paragrahvis, vaid selle laias sõnastuses. Erandite kuhjamine ei paranda halba teksti, see lihtsalt peidab vea. Riigikogu, kui see eelnõu sinna jõuab, peab valima: kas kirjutada seadus uuesti, või leppida sellega, et iga uus kutseala lobbeerib endale järgmise erandi.