Oluline Eestis
Kiire ülevaade lugudest, mida loeb Eesti.
Reformierakond Kristen Michal toetas Eerik-Niiles Krossi ettepanekut esitada Kersti Kaljulaid 2026. aasta presidendikandidaadiks, kuid Reformierakonna enda fraktsiooni siseringi hinnangul kogub Kaljulaid Riigikogus parimal juhul 40 häält 68 vajaminevast. ERR vahendas, et umbes pool Reformi 34 saadikust talle ei hääletaks. Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets ütles, et SDE-ga pole Kaljulaidi-teemat tõstetud, ekspresidendi nõunik kinnitas, et keegi pole Kaljulaidi enda käest küsinud. Riigikogu kahevooru-valimine toimub 2. ja 3. septembril 2026.
Valitsus Valitsus kiitis 7. mail heaks dokumendi „Eesti julgeolekupoliitika alused 2026", mis seab kaitsekulutuste sihiks vähemalt 5 protsenti sisemajanduse koguproduktist ja toob esile mõiste „aktiivkaitse", ehk valmidus tegutseda kiirelt ja otsustavalt. Kristen Michal rõhutas, et raamistik määratleb, kuidas riik, ühiskond ja ettevõtted saavad tuvastatud ohtude tingimustes vastastikku julgeolekut tugevdada. Tsiviilkaitse osas kohustatakse elanikkond olema valmis iseseisvalt toime tulema vähemalt seitsme päeva jooksul.
ARCA Baltics Türgi kapitalil tegutsev ARCA Baltics Operations allkirjastas SAHA Expo 2026 raames Türgis lepingu, millega rajatakse Põhja-Kiviõli kaitsetööstuspargi 141-hektarile Eesti suurim laskemoonatehas. Investeeringu maht ulatub 300 miljoni euroni, tekkimas on kuni 1 000 töökohta, tootmise algus on plaanitud 2028. aastaks. Tehas keskendub 155-millimeetri suurtükilaskemoonale ja pikamaa-variantidele, lisaks miinipildujatele ja 122-millimeetri rakettidele. Riik panustab 10 miljoni euro ulatuses taristusse, sealhulgas teedesse ja aedadesse.
Hanno Pevkur Kaitseminister Hanno Pevkur kinnitas valitsuse 7. mai istungil, et 2026. aasta kaitse-eelarve põhifookus on laskemoona varudel. Kaitsekulud kasvavad 844,5 miljoni euro võrra võrreldes 2025. aastaga, ja jõuavad eeldatavasti 5,4 protsendile SKT-st. Pevkur allkirjastas paralleelselt Kiievis Ukraina kaitseministri Mõhhailo Fedoroviga vastastikuse mõistmise memorandumi, mis loob raamistiku Eesti-Ukraina ühisele kaitsetööstuslikule koostööle. Eesti riigieelarve kogumaht 2026 on 20,9 miljardit eurot, kulud ületavad tulusid umbes ühe miljardi euro võrra.
Elering Põhivõrguettevõte Elering esitas valitsusele plaani ehitada Eestisse kuni 900 MW gaasil põhinevat tootmisvõimsust, et tagada elektrisüsteemi iseseisev taaskäivitamine ulatusliku rikke korral. Eleringi juhi arvutus: üks päev ilma elektrita maksaks Eestile 500 miljonist ühe miljardi euroni. Plaani kogumaksumus ulatub miljardi euroni, kuna jaamad seisavad enamasti reservis. Kulud kantakse võrgutariifi või maksumaksjate kaudu. Pravda Estonia ja Eleringi avaldused kinnitavad, et selline samm sõltub heakskiidust Konkurentsiametilt ja Riigikogult enne 2027. aastat.