Microsoft, Alphabet, Meta ja Amazon avaldasid kolmapäeva õhtul kvartali tulemused, mis ületasid Wall Streeti ootusi. Sama tunni jooksul kergitasid neli ettevõtet kokku oma AI-taristu investeeringud 2026. aastal üle 700 miljardi dollari piiri. Turg neelas selle alla.
Kombineeritud arv kõlab abstraktselt, kuni selle lahti murrad. Microsofti kapitalikulutused küünivad sel aastal 190 miljardi dollarini, sealhulgas 25 miljardit komponendi-hindade tõusu tõttu. Alphabet kergitas oma prognoosi 180-190 miljardini, Meta tõstis 10 miljardit juurde 135 miljardini, Amazon teatas 200 miljardit. Financial Times’i hinnangul ületab nelja hyperscaler’i ühine kapex tänavu ÜRO viie suurima EL-liikmesriigi kogu kaitsekulutuse.
Tähtis pole ainult arvude suurus, vaid see, kuidas turg neid hindas. Alphabeti aktsia tõusis pärast tundi 6 protsenti, Google Cloudi müük rekordilise 63 protsendiga, ja Microsofti AI-äri jõudis 37 miljardi dollari aastasele tulujooksule kasvuga 123 protsenti aastases võrdluses. Meta tulu kasvas 33 protsenti 56,3 miljardi dollarini, Amazoni AWS kasvas 28 protsenti. Need pole AI-mulli signaalid. Need on arvud, mille üle tegelikud kliendid maksavad raha.
Vabade rahavoogude kollaps. Aga teine pool raamatust on tumedam. Barclays prognoosib Meta vabade rahavoogude langust ligi 90 protsenti, Microsofti oma 28 protsenti, Amazoni vabad rahavood pööravad Bloombergi andmeil aasta jooksul negatiivseks. Fortune märkis kommentaaris, et ainult Alphabet on suutnud investorid veenda, et see kapitali maht teenib end ära. Teiste puhul peavad analüütikud usaldama lubadust, et 2027. aasta lõpuks materialiseerub oodatav AI-tulu. Midagi vaheajalist pole pakkuda.
See on kapitali allokatsioon ajaloolises ulatuses. Yahoo Finance’i andmeil ulatub 2026. aasta hyperscaler’i kapex umbes 725 miljardi dollarini, mis on suurem kui kogu USA föderaalvalitsuse mittesõjaline diskretsiooniline eelarve. Kui see panus ei tasu, ei ole tegemist ühe ettevõtte raamatupidamise probleemiga, vaid süsteemse investeeringutsüklit lukustava sündmusega.
Powelli eilne Föderaalreservi otsus peegeldas sama ebakindlust. Föderaalreserv hoidis intressimäära 3,5-3,75 protsendi vahemikus, kuid 8-4 hääled näitasid, et institutsioonisisene konsensus on lagunenud (eelmine nelja-poolne eriarvamus oli oktoobris 1992). Stephen Miran soovis 25 baaspunkti madalamat määra. Beth Hammack, Neel Kashkari ja Lorie Logan soovisid määra hoida, kuid ilma vihjeta peagi saabuvale kergendamisele. Trumpi administratsiooni juriidilised rünnakud Föderaalreservi vastu sundisid Powelli oma juhirolli ametiaja lõpus jätma alles ka kuberneriposti, et kaitsta panga sõltumatust.
Eesti turuosaline ei ole selles loos peategelane, kuid mõju on otsene. Eesti idud, kelle pilvekulu makstakse Microsoft Azure’i ja Amazon Web Services’i kontodel, sõltuvad sellest, et need 700 miljardit teeniksid end tagasi. Kui hyperscaler’id pööravad investeerimistsükli kasumi suunas, tõuseb pilveteenuse hind. Kui ei pööra, kukub Nasdaq, mis veab alla ka Eesti II ja III samba pensionifondide aktsiapositsioonid.
Need kaks pilti kokku, hyperscaler’i kapital ja keskpanga sõltumatuse kriis, on praeguse turuhetke selge kontuur. Kapitali liigub rohkem kui kunagi varem ühte sektorisse, ja institutsioon, kes peaks rahapoliitika kompassi hoidma, on poliitilise surve all. Investor, kes ostab täna S&P 500 indeksit, ostab portfelli, kus 24 protsenti turuväärtusest sõltub viiest ettevõttest, kelle kapitalikulu on tõusnud viimase 12 kuu jooksul kahekordseks. See pole hajutatud panus. See on süsteemne panus, riietatud indeksifondi vormi.