Iraani Islamivabariigi valitsus saatis nädalavahetuseks USA-le Pakistani vahendusel oma vastuse Trumpi 15-punkti rahuettepanekule. Vastus on 14 punkti pikk. Reedel kirjutas Donald Trump Truth Socialis, et ta vaatab paberi üle, kuid lisas: “Ma ei suuda ette kujutada, et see oleks vastuvõetav, sest nad ei ole veel maksnud küllaldaselt suurt hinda selle eest, mida nad on inimkonnale teinud viimase 47 aasta jooksul.”
Konflikti taust on lühike, aga drastiline. Iraan ja USA pidasid 28. veebruarist alates kuuepäevast õhusõda, mille käigus Iisrael ja Ühendriigid hävitasid Iraani tuumaobjekte ning Iraan vastas raketi- ja droonirünnakutega Iisraeli ning Pärsia lahe USA baaside pihta. CIA tappis sõja käigus Iraani kõrgeima usujuhi Ali Khamenei. NPR ja PBS News edastavad, et formaalne vaherahu kestab aprilli keskpaigast, kuid Hormuzi väin on jätkuvalt sisuliselt suletud, sest IRGC keelas kaubalaevadele läbisõidu sõja avapäeval ja USA blokeerib Iraani sadamaid alates 13. aprillist.
Mida nõuab 14-punkti plaan. Sõja lõpp 30 päeva jooksul, mitte kahekuuse vaherahu jooksul nagu USA pakkus. Garantii, et USA ja Iisrael ei ründaks Iraani uuesti sõjaliselt. USA jõudude lahkumine Iraani vahetust ümbruskonnast. Mereblokaadi lõpp. Külmutatud Iraani varade vabastamine. Reparatsioonid sõja kahjude eest. Sanktsioonide kaotamine. Liibanoni sõja lõpp. Uus mehhanism Hormuzi väina kohal. Fortune ja The Week sõnastasid jutu kuivalt: Teheran tahab strateegilise lüüasaamise üle vaherahuga ümber pöörata.
Trumpi reaktsioon räägib vastu Washingtoni põhipõhimõttele alates 28. veebruarist. Iraani regiim peab kandma sõja hinna seni, kuni see lõpetab tuumaprogrammi ja Iisraeli vastu suunatud sõja, ning Hormuzi väin tuleb avada täielikult enne, kui kõneluste sisu muutub. CBS News edastas, et Pentagon hindab Iraani naftaekspordi langust 88 protsenti kahe kuuga. Ainsad ostjad on Pekingi ja Delhi kanalid, kus tankerid hangivad toornaftat soodustusega ja maksavad Teheranile niinimetatud “tolli” väina ületamise eest.
USA vastas reedel kaubandussektorile järjekordse hoiatusega. Washington Timesi ja OFAC-i andmeil võivad Hormuzi väinas Iraanile makstud teemaksud asetada Lääne reederid sanktsioonide alla. Lloyd’s List’i andmeil on alates blokaadi algusest 26 laeva blokaadi liinist ülese pääsenud. Blokaad pole täielik, kuid normaalne meretransport on katkenud. Selle vaakumi täidavad Saudi Araabia ja Aafrika tarnijad, kes võitsid Hiina nõudluse Iraani arvelt. Iga päev, kui Iraan hoiab maksimaalpositsiooni, võõrutab maailm oma majanduse Iraanist veelgi rohkem.
Trumpi sõnastus oli väljakutsuvalt isiklik. Viide “47 aasta jooksul inimkonnale tehtud kahjudele” osutab 1979. aasta islamirevolutsioonile. See pole diplomaatne sõnastus, kuid see kirjeldab strateegilist tasakaalu täpselt. Iraani ettepanek näeb välja nagu maksimaalne avapakkumine, mille läbirääkijad teadlikult esitavad, et anda ruumi järgi-andmiseks. Probleem on see, et iga päev, kui Teheran hoiab maksimaalpositsiooni, kaotab tema majandus, tuumaprogramm ja riigi rahandus rohkem hapnikku.
Vastus on selge. Ükski sõja lõpetav kokkulepe ei sünni Pakistani vahendusel, kui Hormuzi väin on jätkuvalt suletud ja tuumarajatised verifitseerimata. Euroopa jaoks on selles kontekstis kaks järeldust. Esiteks, energiavarustuse hind sõltub sellest, kas Hormuz avaneb suvise hooaja eel; Brent on praegu 108 dollari juures, kuid Kalshi prognoosturg kauplejatel hindab 125 dollari piiri murdmist tõenäolisemaks kui mitte. Teiseks, USA Lähis-Ida ressursi ammendumine kestab; Pentagoni laskemoonavarude ümberjaotus operatiivprioriteetide järgi puudutab kõiki idatiiva NATO liitlasi, sealhulgas Eestit. Iraani 14-punkti ettepaneku saatus pole Lähis-Ida sisemine küsimus, see on Euroopa kaitsemoona graafiku ja Rotterdami nafta sissehinnatud küsimus.