Esmaspäeva hommikul algas USA Kesksjõu (CENTCOM) operatsioon Project Freedom Hormuzi väinas. Kaubalaevad, mis on alates Iraani sõja puhkemisest 28. veebruaril Pärsia lahel kinni, saavad nüüd USA mereväe saatel läbi maailma olulisema naftakanali liikuda. Esimene konvoi väljus Bahreinist neljapäeva öösel.

Mastaap on ebatavaline. CENTCOM-i pressiteade kinnitab koosseisu konkreetselt: kuus juhitavate rakettidega hävitajat, üle saja maa- ja merebaasi lennuki, mehitamatud õhu- ja veealused platvormid, umbes 15 000 sõjaväelast. Admiral Brad Cooper nimetab missiooni kaitseoperatsiooniks, mis on sama oluline regionaalsele julgeolekule kui maailmamajandusele. Läbi Hormuzi liigub 25 protsenti kogu mereveotee naftast, suur osa veeldatud maagaasist ja väetistest. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni andmeil on lahel kinni 2 000 laeva ja umbes 20 000 meremeest, kellest osa istub kapteni-kaubikus juba kaheksa nädalat.

Tagasilükatud rahupakkumine. Operatsioon järgneb Donald Trumpi laupäevasele tagasilükkamisele Iraani 14-punkti rahuettepanekule. Iraan pakkus 30-päevast pakettlepingut, mis sisaldas USA vägede tõmbumist Iraani lähinaabrusest, külmutatud varade vabastamist, sanktsioonide lõpetamist ja uut mehhanismi Hormuzi väinas. Trump ütles Iisraeli avalikule kanalile Kan, et pakkumine “ei ole vastuvõetav” ning lisas, et Iraan “ei ole veel piisavalt kõrget hinda maksnud” 47 viimase aasta käitumise eest. Reedel ähvardas ta uute löökidega, kui Tehran “halvasti käitub”.

Times of Israeli ja Al Jazeera andmeil säilitab Washington samal ajal Iraani vastu naftaeksporti pärssivat mereblokaadi, mis on kestnud alates aprilli vaherahust. Project Freedom on seega kahepoolne: USA juhatab neutraalseid laevu välja, kuid ei lase Iraani kaubavoolul jätkuda. Iraani välisministeerium teatas, et vaatab USA viimase vastuse läbi. Pärsia lahel kehtib paradoks, kus maailma juhtiv mereväejõud ütleb avavat seda, mida ta ise suletuna hoiab.

Turureaktsioon mõõdukas. Aktsia- ja toornaftaturule jäi mõju esmaspäeva hommikul piiratuks. Brent libises 108 dollarile, WTI 101 dollarile, mõlemad ligi 0,1 protsenti madalamal. Bloombergi hinnangul jääb tegelik nafta-eksport madalaks senikaua, kuni laevaomanikud usaldavad, et Iraani droonid ja kiirpaadid USA saatevägedega kontakti otsima ei hakka. Tankerite kindlustusmäärad on aprillis ligi kahekordistunud. Sõjarisk-lisatariif püsib esmaspäeva hommikul 0,55 protsenti laeva väärtusest, kõrgeim alates 2019. aasta sügisest. Päris stabiliseerumine eeldab kaht asja korraga: Iraani drooniarsenali pidurdumist ja diplomaatia taasavanemist. Kumbki ei paista täna usutavalt lähedal.

Project Freedom näitab Trumpi administratsiooni kaht valikut korraga: diplomaatia üle ja sõjajõu kaudu. Sel korral valiti jõud, sest Iraani 14 punkti puudutaksid ka neid Pärsia lahe reegleid, mida Washington ei pea läbiräägitavaks. Euroopa NATO-partnerid jäid operatsioonist kõrvale, kuigi nende majandused sõltuvad samast naftakanalist. Suurbritannia hoiab Bahreinis kahte fregatti, ülejäänud Euroopa pole konkreetset panust avalikustanud.

See vaikus on viimase aasta kõige selgem mereõiguse-test, ja Brüsseli passiivsus räägib enam kui ükski ametkondlik avaldus. Eesti kui mereriik peaks selle hoolega märkima, sest järgmine kord võib avatav kanal olla Läänemerel. Vabadus mereteedel ei ole iseenesest mõistetav. Seda kaitseb täna ainult üks lipp.