Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas neljapäeval, et Vladimir Putin on valmis kuulutama välja vaherahu Võidupüha pidustuste ajaks 9. mail. Reedel vastas Volodõmõr Zelenskõi, et Ukraina ootab pikaajalist relvarahu, mitte paraadi tarbeks ostetud mõnetunnist pausi. Kyiv Independenti andmeil tegi Putin pakkumise USA presidendile Donald Trumpile telefonikõnes 29. aprillil. Trump tervitas plaani avalikult. Asja moraalne autorlus jäi siiski lahtiseks: Kreml väidab, et idee tuli Putinilt, kuid Trump on Meduza vahendusel kinnitanud, et idee oli tema oma.
Pakkumine on lühike, surve on pikk. Peskov ütles neljapäeval otsesõnu, et lõplikku otsust ei ole tehtud ja konkreetsed tingimused selguvad alles Putini enda käest. TASS lisas, et Kreml peab silmas paraadipäeva ümber jäävat ajaakent, umbes kolmekümnest neljakümne kaheksa tunnini. Sellest piisab Moskvale Punase väljaku turvamiseks ja õhuruumi puhastamiseks Ukraina kaugmaa-droonide eest. Ukraina jaoks pole pausil sõjalist ega poliitilist väärtust.
Zelenskõi sõnastas vastuse otse: “Meie ettepanek on pikaajaline relvarahu, kindel ja tagatud julgeolek inimestele ning kestev rahu.” NPR ja Ukrinform edastasid, et ta käskis Ukraina esindajatel pöörduda Trumpi meeskonna poole ja nõuda selgust, kas Moskva räägib mõnetunnisest paraadipausist või millestki sisukamast. Eesti analüütik Rainer Saks kirjutas Postimehes, et Vene käsitlus vaherahust tähendab praktikas seda, et “Ukraina lõpetagu droonirünnakud, aga sõda las jätkub”. Sama loogikat järgib Moskva aastaid.
Kontekst on ebamugav. Suure Reede ja õigeusu paasarelvarahu lõppes Ukraina Õhujõudude andmeil enam kui 400 registreeritud rikkumisega. Möödunud öö Odessa pommitamine purustas elumaja, lasteaia ja bussipargila ning vigastas vähemalt kahtkümmend inimest. Kyiv Posti andmeil saadeti välja 206 drooni ja Iskander-M raketti, õhukaitse tabas alla 172 ühikut. Rünnakute tempo Ukraina tsiviiltaristule pole vahepealse vaherahu jutu varjus muutunud.
Mida Kreml tegelikult ostab, on pilt, mitte vaikus. Atlantic Council ja CNN hindavad, et tänavune Punase väljaku paraad jääb märgatavalt kärbitud kujule. Sõjatehnikat on rindel kulutatud, välisdelegatsioone vähe, Ukraina kaugmaa-droonid on viimase aasta jooksul muutnud Moskva taeva näitlikult haavatavaks. Vaherahu lubadus on Putini katse osta ohutu paraadipäev, mitte sammu rahu suunas. Belgia liitus eelmisel nädalal 24. riigina Ukraina vastu sõjaagressiooni kuriteo eritribunaaliga, mis seab Putini meeskonna isikulise vastutuse alla. Tribunalist ei pääse paraadiks lubatud paus.
Kiievi vastus on õige, aga ka riskantne. Pikaajalise relvarahu nõue paneb Trumpi administratsiooni testile, mida ta seni vältinud on: kas Vene poolelt on kestva kokkuleppe vastu üldse mingit huvi. Vastus on tõenäoliselt eitav, ja just see annaks Kiievile argumendi survestada Washingtoni uuteks sanktsioonideks ja relvatarneteks. Eesti jaoks pole küsimus kauge. Iga lühivaherahu, mis avalikus kommunikatsioonis õnnestub, vähendab survet Vene sissetulekutele ja võib avada ukse ettepanekutele, kus rindejoon külmutatakse Moskva kasuks. Üheksapäevane paraadirahu on parem kui sõjapäev, aga Ukraina jaoks tõestab see ennekõike üht: Kremli kohustused on haprad, ja Lääne kannatlikkus rahuotsijate suhtes on muutunud strateegiliseks raskuseks omaette.