Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioon viib esmaspäeval Riigikogu kolmandale lugemisele välismaalaste seaduse kaks muudatust. Esimene tõstab kolmandatest riikidest töölevõetavate töötajate aastakvoodi 0,1 protsendilt rahvastikust 0,2 protsendile, kui Eesti SKP kasv ületab 2 protsenti. Teine annab töötu välistöötajale õiguse jääda Eestisse kuni üheksaks kuuks koos juurdepääsuga sotsiaaltoetustele.
ERR-i ja Postimehe andmeil tähendab uus kvoot praktikas kuni 2 600 elamisluba aastas senise 1 300 asemel. Palgalävi, mille puhul tööandja võib töötaja kvoodist välja tuua, jääb 0,8-le Eesti keskmisest brutopalgast. Töötukassa kooskõlastust ei nõuta enam töötleva tööstuse, transpordi ja ladustamise sektoris. Sektorite loetelu kehtestatakse maksimaalselt viieks aastaks, alusena kasutatakse Eesti Kvalifikatsiooniameti OSKA-prognoosi. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toetab muudatust, KPMG juhib tähelepanu, et EL direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 22. mai. Praeguse 0,1-protsendise kvoodi täideti viimati 2018. aastal; 85 protsenti praegusest sisserändest moodustavad niikuinii kvoodierandid, ütles peaminister Kristen Michal aprilli pressikonverentsil.
Opositsioonis kõlas päeva selgeim hinnang Isamaa fraktsioonijuhi Helir-Valdor Seederi suust. Seederi sõnul on äärmiselt vastutustundetu kolmekordistada kvoot olukorras, kus sissetoodud tööjõu palgalävi seatakse 0,8-le Eesti keskmisest. Kui koalitsioon räägib tippspetsialistidest, kelle järele on tööturul tegelik puudus, peaks palgalävi vastama tippspetsialisti määratlusele, mitte alandama seda. Seeder nimetas argumenti tipptalendist puhtalt fiktiivseks, kuna seadus kirjeldab selgelt madalapalgalist tööjõudu.
Faktid on tema poolt. Töötleva tööstuse Eesti keskmine brutopalk oli 2025. aasta neljandas kvartalis Statistikaameti andmeil 2 174 eurot, ladustamise ja transpordi keskmine 1 990 eurot. Palgalävi 0,8 üldisest keskmisest tähendab 2026. aastal umbes 1 850 eurot. See on madalam kui samade sektorite oma keskmine. Kui sektor vajab tegelikku tippspetsialisti, on tema palk turul määramatult kõrgem ja palgalävi ei muutu kitsendavaks teguriks. Kui sektor vajab madalapalgalist tööjõudu, vastab kõnealune lävi tegelikkusele, kuid koalitsiooni retoorika tippspetsialistist on vale.
Teine muudatus on omaette küsimus. Üheksa kuud tööturult väljas viibimine koos juurdepääsuga sotsiaaltoetustele tähendab, et Eesti maksumaksjad rahastavad kolmandatest riikidest tulnud töötaja toetusi siis, kui selle töötaja peamine põhjus Eestis viibida (palgaline töö) on otsa saanud. Kui see töötaja on tööandja jaoks tippspetsialist, leiab ta tööd kiiremini kui üheksa kuuga. Üheksa kuu suurusjärk vihjab pigem sellele, et seadus kavandatakse olukorraks, kus tööd ei leita.
EL direktiivi 22. maiks ülevõtmise tähtaeg ei sundi Eestit palgaläve langetama. Direktiiv harmoniseerib kolmandate riikide kodanike õiguse vahetada tööandjat ilma uut elamisluba taotlemata. Palgalävi ja kvoodi suurus on Eesti enda valikud. Kui koalitsioon usub, et see valik töötab, peab ta seda kutsuma õige nimega. Kvoot kolmekordistub, palgalävi langeb, kohaliku tööjõu palgakasvu surve nõrgeneb. See ei ole poliitika tippspetsialistide kaasamiseks, vaid odavama tööjõu impordi formaliseerimine. Eesti tööjõuturg ei vaja täiendavaid madalapalgalisi töötajaid üheksa kuu sotsiaaltoetuste juurdepääsuga. Ta vajab tegelikku tipptalendit, ja sellele tippspetsialistile palgalävi 1 850 eurot ei kehti.