Eesti tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) läbis 8. aprillil Riigikogus esimese lugemise. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg lõpeb homme, 30. aprillil kell 14.15. See pole bürokraatlik formaat. See on hetk, kus opositsioon ja koalitsioon panevad kaardid lauale.
856 SE on Eesti esimene seadus, mis paneb paika tuumajaama ehitamise õigusliku raami algusest lõpuni: planeerimine, ehitus, käitamine, dekomisjoneerimine, jäätmekäitlus. Regulaator hakkab olema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kellele antakse sõltumatu otsustusõigus. Põhimõte on selge: ehitaja ja käitaja vastutab täielikult ohutuse ning elueelse-järgse kulu eest. Kui Riigikogu seaduse vastu võtab, jõustub see 1. jaanuaril 2027.
Et Eesti on üldse siin punktis, on iseenesest märkimisväärne. Riigikogu otsustas tuumaenergia kasutuselevõttu 2024. aastal. Valitsus algatas 2025. aasta mais riikliku eriplaneeringu 600-megavatisele tuumajaamale ja keskkonnamõju strateegilisele hindamisele. 15 võimalikku asukohta leiti, neist kaks Lüganuse ja Kunda kandis kattuvad Fermi Energia eelistatud kohtadega. Fermi Energia, mis on programmi peamine arendaja, sõlmis 2025. aastal Samsung C&T-ga koostöölepingu kahe BWRX-300 väikese moodulreaktori paigaldamiseks. Samsungi rahastatud eelteostatavusuuringu lõppraport pidi laekuma aprillis 2026, ja just sellele toetub valitsuse tunnetus, et seadus on ajalises mõttes paigas.
Poliitiline pilt pole homogeenne. Reformierakonna toetus on tugev. Eesti 200 toetab. Isamaa toetab. Sotsiaaldemokraadid on jagatud: roheline tiib on vastu, pragmaatiline tiib toetab elektrihindade alandamise pärast. EKRE on tehniliselt poolt, kuid seab tingimusi suveräänsele tarneahelale. Keskerakond on ettevaatlik. Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender on öelnud, et tuumaenergia keskkonnajälg on sama väike kui maa- ja merepõhisel tuulel. See ei tee otsust kergemaks, aga eemaldab ühe vastuargumendi kaalu.
Aga seadus ei ehita tuumajaama. Esimese reaktori ehitamine maksab hinnanguliselt viis kuni seitse miljardit eurot. Eesti riigieelarve 2026. aastal on 20,9 miljardit, ja sellest läheb juba üle 5 protsendi kaitsele. Fermi Energia mudel eeldab erainvestorite ja rahvusvahelise rahastamise kombinatsiooni: Lõuna-Korea Eksimbank, GE Hitachi rahastusliin, ELi riigiabi reeglid. Kui ükski neist ei loksu paika 2028. aasta keskpaigaks, kui tuleb esitada ehitusloa taotlus, lükkub graafik. Esimese reaktori käivitamine 2035. aastal ei ole garantii. See on optimistlik stsenaarium, kus iga vahepealne sõlm peab kinni pidama.
Tuumaenergia pole ideoloogiline küsimus. See on aritmeetika. Eesti tarbib aastas umbes 8 teravatt-tundi elektrit. Üle kolmandiku tuleb taastuvenergiast, peamiselt tuulest. Ülejäänu sõltub Skandinaavia tasakaalust ja Soome-Eesti merealustest kaablitest. Kui Põhja-Euroopa tuul ei puhu või Soome reaktor seisab, hüppab kilovatt-tunni hind nelja-viiekordseks. Eesti tööstus ei talu seda. Kodumajapidamised ei talu seda.
Fermi Energia projekt on kallis, riskantne ja võtab vähemalt kümme aastat. Aga alternatiiv on kütusehinnaga seotud sõltuvus, mille pendel ei kaldu meie kasuks. 856 SE ei lahenda raha küsimust, aga eemaldab juriidilise takistuse. Järgmine etapp on poliitiline julgus. See selgub teisel lugemisel.